Koerad ja puugihooaeg

MILLAL ALGAB PUUGIHOOAEG

„Puugihooaeg“ kestab tavaliselt aprillist kuni novembrini, kuid soojemate talvede puhul võib hooaeg venida isegi aastaringseks. Puugid muutuvad aktiivseks +5 kuni +7⁰C juures ning nende meelispaikadeks on metsaalused, võsad ja heinamaad. Valvsust ei tasuks kaotada ka linnaparkides ja koduaedades.

KUI OHTLIK VÕIB PUUGIHAMMUSTUS OLLA

Puugid on meie lemmikute jaoks üsna tülikad tegelased. Puugihammustused võivad muutuda põletikuliseks ning põhjustada koerale antud piirkonna sügelust või isegi valulikkust.

Palju olulisem pisikesest „hammustushaavast“ on see, et samal ajal kui puugid imevad koera organismist verd, võivad nad levitada oma süljega koera organismi ohtlikke nakkushaiguseid.

Peamisteks puukide poolt levitatud nakkusteks on borrelioos, erlihhioos, anaplasmoos ja babesioos. Kui viimast kolme nimetatud haigust diagnoositi varasemalt sagedamini Euroopa lõunapoolsemates riikides, siis nüüdseks tänu kliimamuutustele ja lemmikloomade reisimisele, ei saa haiguste esinemist ka meie oludes välistada.

BORRELIOOS

Borrelioos on Borrelia burgdorferi-nimelise spiroheedi põhjustatud nakkushaigus, mis levib koera organismi nakatunud puugi sülje abil. Peiteaeg nakatumisest kuni haiguse väljendumiseni võib olla isegi 2-5 kuud ja mõnedel koertel ei pruugi sümptomid üldse avalduda. Borrelioos tabandab peamiselt liigeseid ja neerusid. Haigustunnused on mittespetsiifilised – palavik, longe, söögiisu langus, loidus, liigeste turse ja lümfisõlmede suurenemine. Need sümptomid ei pruugi esineda kõik koos ning antud sümptomid võivad esineda ka paljude teiste haiguste esinemisel. Seetõttu peaks borrelioosi diagnoosimisel lähtuma nii koeral esinevatest sümptomitest kui ka uuringutulemustest.

VERERAKKUDE KAHJUSTUS

Puukide levitatud anaplasmoos ja erlihhioos kahjustavad peamiselt valgeliblesid ehk põletikurakke ja normaalset vereloomet. Koertel esinevad haigustunnused on üpris sarnased borrelioosile, kuid lisaks palavikule ja liigeste valulikkusele võivad lisanduda ka verevalumid nahal ja limaskestadel ning ninaverejooks. Haiguse diagnoosimine ja ravi on sarnane borrelioosile. Babesioos ründab aga hoopis punavereliblesid, põhjustades nende lagunemist, mille tulemusena tekib kehvveresus ehk aneemia. Haigust iseloomustab jõuetus, kahvatus või limaskestade ja naha värvustumine kollaseks ning sageli võib märgata, et koera uriin on muutunud punaseks või pruuniks. Babesioosi diagnoosimiseks ja kaasuvate organkahjustuste hindamiseks tehakse mitmekülgseid uuringuid ning diagnoosi kinnitab mikroskoopilisel vereuuringul vereparasiidi leidmine punavereliblest. Babesioos vajab kiiresti spetsiifilist ravi ning raskemate juhtumise korral vajavad koerad ka vereülekannet.

KAS IGA PUUGIHAMMUSTUS ON OHTLIK

Kahjuks ei ole täpselt teada kui paljud puugid on nakkusekandjad ja kui kiiresti puugid parasiteerimise käigus haigustekitajaid koera organismi levitavad. Kuigi uuringutega on näidatud, et erinevad nakkushaigused levivad verd imevalt puugilt koera organismi 3 kuni 48 tunni jooksul.

PARIM RAVI ON ENNETUS

Puukidega levivate nakkushaiguste ennetamiseks peaks kasutama „puugihooajal“ regulaarselt parasiiditõrje preparaate, kontrollima lemmikut puukide osas pärast jalutuskäiku ning eemaldama nahale kinnitunud puugid võimalikult kiiresti.

Puukide eemaldamisel on oluline, et eemaldatakse kogu puuk. Puugihammustuskohta võib puhastada kloorheksidiini 0,5%-lahusega või joodilahusega. NB! Iseenda kaitsmiseks on mõistlik puugi eemaldamisel võimalusel kasutada kummikindaid või pesta pärast puugi eemaldamist korralikult käsi 😊

MILLIST PUUGITÕRJET VALIDA

Puugitõrjeks mõeldud preparaate on väga erinevates vormides ning nende valik sõltub suuresti koera elustiilist.

TÄPILAHUS

• Kõige enam levinud on täpilahused, mida manustatakse turja nahale 1 kord kuus. Täpilahus manustatakse piirkonda, kust koer ennast lakkuma ei ulatu ning selle imendumine võtab aega umbes 24 tundi. Selle aja jooksul ei tohi koera turja naha piirkonnast silitada või sügada ning seda tuleb meelde tuletada ka väikestele pereliikmetele. Enamasti toimivad täpilahused niimoodi, et parasiit peaks koera hammustama ja alles seejärel kui ta puutub kokku ravimiga, parasiit hukkub. Täpilahuste seas on ka selliseid preparaate, mis on puukidele peletava toimega ning puugid ei tungi koera karvastiku peale. Täpilahused ei sobi kasutamiseks koertele, keda mingil põhjusel sageli pestakse või neile, kes käivad palju ujumas.

KAELARIHMAD

• Kaelarihmad on lihtsaks alternatiiviks õues elavatele koertele ja nende toimekuse pikkus on erinev, 3 kuust kuni 8 kuuni. Kaelarihmasid tuleks kaelas hoida pidevalt ja nad peavad olema paigaldatud korralikult, sest liiga lõdvalt või tihedasti kaela ümber olevad rihmad ei toimi nii hästi. Kindlasti tasub veenduda, et puugirihm on koerale sobiliku pikkusega ja kuskilt ei jääks rihma lipendama. Liiga pikk rihmajupp võib sattuda tegusamale koerale suhu ja selle allaneelamine on ohtlik. Puugirihmaga ujuma minna ei tohiks, sest niimoodi kaotab rihm kiiremini oma toime.

PUUGITABLETID

• Populaarsust koguvad ka nö „puugitabletid“, mille toime kestab olenevalt preparaadist 1 kuni 3 kuud. Need sobivad kasutamiseks kõikidele tervetele täiskasvanud koertele, aga eriti neile, kes armastavad tegeleda veespordiga. Enamus neist preparaatidest toimivad ka rebaste ja kährikute poolt levitatud sügelislestadesse (kärntõvesse) ja seetõttu sobivad nad hästi ka jahikoertele ning teistele, kel sagedane otsene või kaudne kokkupuude metsloomadega. Kuna tabletid on maiuse kujul on neid üsna lihtne manustada. „Puugitabletid“ on retseptiravimid ja seetõttu peab nende kasutamiseks külastama eelnevalt koeraga loomakliinikut ning loomaarst peab veenduma, et lemmiku tervislik seisund lubab neid preparaate kasutada.

NB! Puugitõrjevahendite kasutamisel tasub meeles pidada, et ravimi soetamisel peab teadma oma koera kehakaalu ja koertel kasutatavaid puugitõrjevahendeid kassidele kasutada ei tohi!

Puugitõrjevahendite valikul konsulteerige oma loomaarstiga, et leida lemmikule ja Teie perele mugavaim lahendus.